Laps ja vanem

MÄNGURÜHMA KODUKORD


Saabumine

Aadress: Posti 37, II korrus.

Kui saabute enne mängurühma algusaega, oodake palun koridoris.


Lapsevankrite hoiustamine

Lapsevankreid on võimalik jätta esimesele korrusele vasakul asuvasse trepialusesse nišši. Kergkärud ja turvahällid saab tuua soovi korral ka teise korruse koridori rõdule. Võimalik on jätta käru ka tänavale ning kinnitada see jalgrattalukuga jalgratta hoidiku külge (võta enda lukk kaasa). Pane tähele, et majal ei ole kaldteed, seega võib olla vankriga sisse saamine veidi vaevaline.


Riietehoid

Jäta lapse ja enda välisjalatsid ukse taha ning pane enne ruumi sisenemist jalga sisejalatsid, et ruumid oleksid lastele nautimiseks puhtad ja kuivad.

Koridoris on garderoob, kuhu saate panna enda ja lapse välisriided. Väärtuslikud esemed saab asetada mängurühmas aknalauale.


Mängurühmas viibimine

Mängurühma aeg on võimalus olla hetkes kohal koos lapsega, selle pärast ei ole mängurühmas telefoni kasutamine lubatud. Erandjuhul vasta edasilükkamatutele kõnedele.


Osalemiskorra muutmine

Kui oled haige või Sul pole võimalik mõnel muul põhjusel mängurühmas osaleda, kirjuta montessorihaapsalu@gmail.com, et leppida kokku uus aeg osalemiseks. Samal päeval tühistatud osaluskorra tasu ei kanta järgmisele korrale edasi.


15 NIPPI MÄNGURÜHMAST MAKSIMAALSE VÕTMISEKS

  1. Mida selga panna

Pane endale ja lapsele selga riided, mis võivad saada mustaks ja lubavad vaba liikumist. Võimalusel pane lapsele selga riided, mis võimaldavad tal iseseisvat riietumist harjutada. Näiteks jalga libistatavad või krõpsuga jalatsid, venivad püksid ja särgid, kus on lihtne teha vahet, kumb pool peaks ette või taha jääma. Võimalusel eelista lapsel lühikese varrukaga särke, kuna just varrukad kipuvad kergesti märjaks saama.

Vältida võiks liikumist piiravad riided, näiteks ümber teksapüksid, kleidid ja seelikud, mis võivad liikumise keeruliseks teha.


2. Mida kaasa võtta

Võta kaasa vahetusriided lapsele juhuks kui tema riided tegevuse käigus märjaks või mustaks peaksid saama. Veel võiks kaasas olla soojad sokid või pehme tallaga sisejalatsid lapsele ja endale. Kohapeal on samuti susse ja sokke täiskasvanute mõõdus jalga pakkuda.


3. Tule kohale piisava ajavaruga

Luba endale ja lapsele saabumiseks lisaks umbes 5 minutit, et kõndiv laps saaks proovida trepist ise üles tulla ja et te mõlemad saaks seejuures protsessi nautida. Lase lapsel liikuda omas tempos ning harjuda uue kohaga.


4. Paku lapsele võimalust end ise riietada

Aita last nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Riietumine võib sel moel küll kauem aega võtta, kuid see on hindamatu väärtusega lapse peenmotoorika ja eneseteenindusoskuse arengule. Lapse funktsionaalne iseseisvus ja enesekindlus kasvavad ning ta tunneb, et ta saab hakkama! Laps saab soovi korral oma välisriided madalale konksule riputada.


5. Ole eeskujuks

Laps õpib väga palju jälgides täiskasvanuid ja teisi lapsi. Kui lükkame jalaga tooli laua alla, kiirustame ruumis või kanname kahte kandikut korraga, märkame õige pea, et laps hakkab sellist käitumist kopeerima. Ole teadlik, kuidas sa ruumis liigud! Kui sa tegevuse kandikut kannad, kasuta selleks kaht kätt; lükka tool laua alla kasutades kaht kätt; liigu rahulikus tempos ning kalla vett kannust hoides ühe käega sangast, teine käsi kannu toetamas jne. Oled eeskuju igal momendil.

6. Aita last nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik

Tegevused ruumis on ette valmistatud selliselt, et nad lubaksid lapsel olla nii iseseisev kui võimalik. Isegi kui sa näed, et pall hakkab laua pealt maha kukkuma, oota ja vaata kuidas su laps käitub. Pall võib maha kukkuda ja sa võid last alati kutsuda seda üles võtma. Laps võib kallata vett klaasist veidi mööda. Me saame talle näidata, kuidas kasutada švammi või moppi, et maha läinud vesi ära koristada.

Astu samm tagasi ja vaatle oma last ning ole valmis vajadusel sekkuma. See ei tähenda, et võiksid unustada end vestlema teise lapsevanemaga ning lasta lapsel ennast ja teisi ohustavalt käituda. Selle asemel sekku õrnalt ning näita, kuidas klaasid on joomiseks ja pintsliga saab maalida paberi piires.

Mängurühma tulles võtad ainuisikulise vastutuse oma lapse eest. Lapse tegevus tuleb koheselt katkestada kui sellega kaasneb oht talle, teistele või keskkonnale. Materjalide ebasihipärane kasutamine on keelatud. Kõik muu aga on tervitatud ja lubatud.


7. Aita lapsel tuua tegevus lauale või rulli lahti põrandale matt

Kui laps on endale huvipakkuva tegevuse välja valinud, näita talle, kuidas ta seda kahe käega hoides vabale lauale viia saab. Kindlasti näita lapsele, kuhu ta kandiku asetama peab (lauale).

Kui laps eelistab tegutsemiseks põrandal istuda, too talle enne tegutsema hakkamist põrandale matt ning näita, kuidas seda lahti rullitakse. Tegevuse lõppedes rulli matt kokku ning vii oma kohale tagasi. Õige pea saab laps juba ise mati tuua, lahti ning hiljem ka kokku rullida. Ka matil tegutsedes näita lapsele, kuhu kandik asetada (matile).


8. Luba lapsel endale ise tegevus valida.

Ettevalmistatud keskkonnas on tegevused lastele avatud riiulitele valmis pandud ning nende seast saab laps endale ise huvipakkuva tegevuse valida. Kõik on hästi, kui laps enne tegevuse valikut ringi vaatamiseks aega võtab. Ole tema kõrval, et pakkuda vajaduse korral abi või teha ise ettepanekuid millegi proovimiseks. Eriti esimestel kordadel võib laps rohkem abi vajada, kuna tal puuduvad veel teadmised, millised tegevused mängurühmas on ning kus need täpsemalt asuvad.


9. Tegevuse lapsele näitamine

Näidates uut oskust väikesele lapsele, ära saada oma tegevusi sõnadega. Kui me räägime ja liigutame samal ajal, vaatab laps meie suud, mitte käsi. Selle asemel kutsu last vaatama – “Vaata!” ja siis näita talle aeglaselt, kuidas näiteks keerata purgilt kaant. Kui jagad tegevuse osadeks ja aeglustad liikumist, on lapsel lihtsam õppida.


10. Innusta last tegevust kordama

Kui laps on tegevuse lõpetanud, innusta teda uuesti tegema, näiteks “Teeme veel!” Kordamine aitab lapsel oskust omandada ja arendab lapse keskendumisvõimet. Laps võib töötada ühe tegevusega nii kaua kui ta soovib, et harjutada kindlat oskust.


11. Tegevuse lõpetamine

Tegevus lõppeb siis kui see on esialgsel kujul riiulil tagasi ja kasutusvalmis järgmisele lapsele. Näita lapsele, kuidas tegevus korrastada ning oma kohale tagasi viia. Alguses vajab laps rohkem suunamist, kuid ajapikku on laps võimeline seda kõike juba ise tegema.


12. Me jagame mängurühmas tegevusi tehes neid kordamööda

Ka meile täiskasvanutena ei meeldiks, kui keegi meil midagi käest tõmbaks või otsustaks meie eest, millal mingi meile huvipakkuva tegevuse lõpetama peame. Väikelapsed saavad mängurühmas harjutada oma korra ootamist, kuna igat tegevust on väljas ainult üks. Oma korra ootamine võib alguses päris raske olla ja laps vajab selle juures abi - “Rasmus paneb seda puslet praegu kokku. Sa saad puslet teha siis kui see on vaba. Tule, ma näitan sulle, kuidas banaani viilutada!” Väikelapsel on raske jääda istuma ja vaatama, kuidas keegi teine tema soovitud tegevust teeb, seega paku talle seniks midagi muud huvitavat ning tee seda alati õhinaga.


13. Kasuta rikkalikku sõnavara

Nii nagu laps on võimeline õppima ära erinevate puuviljade nimetused, on ta võimeline õppima ära ka linnu- ja puuliikide nimetused, erinevate sõidukite nimetused jne. Väikeste laste jaoks ei ole keerulisi sõnu! Uurige ja avastage ning tundke keelest rõõmu.

Kasuta positiivset kõneviisi. Selle asemel, et öelda “Ära aja vett maha!”, ütle, mida sa sooviksid, et laps teeks – “Hoia kahe käega!”. Mitte "Ära roni tooli peal!" vaid "Me istume tooli peal ja ronime ronimispuul." Mitte "Ära jaluta toiduga ringi!" vaid "Me sööme köögis." Sel moel on lapsel lihtsam mõista, mida temalt oodatakse.

14. Julgusta ja kirjelda hindamise ning kiitmise asemel

Lapsed vajavad julgustust ja toetust! Kui anname lapsele hinnanguid (ka positiivseid), riskime olukorraga, kus laps toetub rohkem meie heakskiidule kui enda sisemisele motivatsioonile.

“Tubli tüdruk/poiss!”, "Hästi tehtud!" asemel proovi harjutada julgustamist läbi positiivse ja faktilise kirjelduse lapse tegevusele ja saavutustele.

“Sa kasutasid täna punast ja sinist värvi.”, “Sa sobitasid kõik pillid pildikaartidega.”. “Sa valmistasid maitsva söögipala.”, “Kogu puru on nüüd kühvli peal”, “Sa panid kõik nööbid kinni!”.

15. Vaatle oma last

Mängurühma tulles, pane end valmis aeglustuma lapse temposse. Naudi oma lapse arengut ja kasuta võimalust oma last tõeliselt vaadelda ning näha, milleks ta võimeline on.

Sa saad jälgida:

  • liigutuste arengut – kuidas laps hoiab pintslit, kuidas ta põrandale või toolile istub

  • keele arengut – heli, sõnad, lause ülesehitus

  • kognitiivset arengut – kuidas ta mõtleb ja tegevusele läheneb

  • sotsiaalset arengut – suhtlus teiste lastega, nende vaatlemine, enda korra ootamine

  • töötsüklit – iseseisvalt tegevuse valimine, huvipakkuvad kohad tegevuses, tegevuse kordamine, tegevuse riiulile tagasi panemine


SÖÖGIPALA AEG

Söögipala aeg

Umbes tund enne sessiooni lõppu sööme koos laste valmistatud vahepala. Lapsed saavad ise laua katta - asetavad lauamatid, kausid, klaasid ja söögiriistad. Vajadusel saavad lapsevanemad abistada. Lapsed saavad vajadusel tuua ka lisatoole, neile meeldib asju tassida ja tunda, et nad on kaasatud. Iga laps saab endale toitu tõsta just nii palju kui ta soovib. Vanem saab last suunata alguses vähem tõstma ning soovi korral hiljem juurde võtma.


Laua koristamine

Kui lapsed on lõpetanud, saavad nad panna mustad nõud ja söögiriistad ühte nõudepesu kaussidest. Eelnevalt saavad nad järelejäänud toidu abilaua kõrval olevasse prügikasti viia. Esimestel kordadel näita lapsele ette, et laps saaks aru, mida ta tegema peaks. Kuni paar tegevusest huvitatud last on oodatud nõusid pesema, loputama, restile asetama ja soovi korral ka kuivatama.


LAULU AEG

Meie koos veedetud aja lõpetuseks laulame paar laulu. Kui laps ei tunne end lauluringis mugavalt, saate samal ajal tegutseda mõne lapsele huvi pakkuva tegevusega. Isegi kui su laps ei istu ringis, õpib ta laule ning liitub siis, kui tunneb, et on valmis.

Peatse kohtumiseni!